Tulemas on kepikõnni juhendajate koolitus!

MTÜ Eesti Kepikõnni Liit kuulutab välja kepikõnni juhendajate koolituse. Koolitus toimub 8.-10 juunil Noarootsis Tuksi Spordi- ja Tervisekeskuses. Koolitus algab reedel kell 16.00 ja lõppeb pühapäeval praktilise osaga. Täpsem ajakava selgub maikuu jooksul.
 
Koolituse viivad läbi Rene Meimer, kes on läbinud INWA (International Nordic Walking Association) juhendajate koolituse ja Marko Kantaneva Soomest, kes on ONWF (Original Nordic Walking from Finland) koolitusjuht ning “Kepikõnd. Nordic Walking” raamatu autor. Koolitusel on ka üllatuskülaline!
 
Koolituse maht on 30 akadeemilist tundi ning selle sees on ka praktiline osa, mille käigus on kõigil osalejatel võimalus TASUTA osaleda 7. Noarootsi kepikõnni- ja käimismaratonilKoolituse läbinutel on hiljem võimalik taotleda abitreeneri kutset (EKR3) Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuses.
 
Koolituse osalustasu on 60€ mis sisaldab koolitust, koolitusmaterjale, osalust Elamusmaratonil, majutust, toitlustust ja diplomit.
 
Koolitusele registreerimine on avatud kuni 1. juunini. Registreeri koolitusele SIIN!
 
Lisainfo: info@kepikond.ee, +372 523 4002 (Kristin Prangel, MTÜ Eesti kepikõnni Liit, tegevjuht)

Treeningud Tallinnas

Aprillist juunikuuni toimuvad Tallinnas Männi pargis kolmapäeviti ning Stroomi rannas ja Pae pargis neljapäeviti kepikõnni treeningud, kuhu on oodatud osalema kõik kepikõnni harrastajad. Treening kestab 1 tund kuni poolteist tundi ning sellega läbitakse soojendus, treening ning lõdvestusharjutused ja venitused. 

Töötajad liikuma!

Aprill on töökohaspordi- ja südamekuu. Sel puhul teeb ka Eesti Kepikõnni Liit ettevõtetele kingituse ning pakub võimaluse kutsuda kepikõnni koolitaja endale ettevõttesse külla ning töötajaid kevade alguse puhul ergutada!

Koolituse raames antakse 45-minutiline ülevaade teooriast ning 45-minutiline praktiline osa.

Koolituse hind sisaldab:

  • Rahvusvahelise sertifikaadiga koolitaja koolitust
  • Käimiskeppide laenutus kõikidele osalejatele koolituse ajaks

NB! Ühel koolitusel saab osaleda maksimaalselt 40 inimest

Koolitaja kutsumiseks ja hinnapakkumise saamiseks kirjuta aadressil: info@kepikond.ee

Kümme aastat elamusretki!

Kümme aastat elamusretki

Esimene elamusretk nägi ilmavalgust Keila terviseradadel 28. aprillil 2008. aastal. Seega käesoleval aastal tähistame uhket juubelit! Uurisime erinevatelt eestvedajatelt, kuidas see kõik alguse sai ja millised on eredamad muljed köögipoolelt vaadatuna.

Korraldajad vahetuvad, idee jääb

Idee autor Marti Soosaar meenutab, et elamusretked sündisid Eesti Firmaspordi Liidu ja Eesti Kepikõnni Liidu koostöös. „See oli firmaspordi sari, mille algne mõte oli elamuspunktide kogumine. Nagu praegugi – üks kilomeeter võrdus ühe elamuspunktiga,“ räägib Soosaar ja lisab, et siis oli juures ka väike vimka ehk lisaülesanded, kus parimatel oli võimalik boonuspunkte saada. „Esimesel matkal Keilas oli selleks mingi pooletoobine mälumäng, suurel alal puude loendamine, mis võttis ilmselt pool päeva, kuna selles kohas olid vist pooled Eestimaa männid,“ muigab Soosaar.

Vennad Marti ja Hannes Soosaar korraldasid retki alguses vaid kahekesi. Ajapikku lisandus ka abilisi, oma olulise panuse andsid Evelin Rüüti ja Stella Täht ning ka erinevad kepikõnniklubid. Kuid muude tegemiste kõrvalt hakkasid elamusretked soiku vajuma ja 2011. aasta alguses anti retkede eestvedamise üle Triin Kaldamäele ja Jaanika Lillele. „Meie esimene retk toimus 6. veebruaril 2011 Endla rabas. Alustasime küll juba 2010. aasta lõpus Lüllemäe retke planeerimisega, aga kuna reklaamimine firmaspordi listi kaudu toimus jõulude ja aastavahetuse paiku, siis me ei saanud Lüllemäele ühtegi osalejat,“ pihib Kaldamäe ja lisab irooniaga, et algus oli paljulubav.

Retkede populaarsus siiski kasvas ja nii möödusid kaks edukat hooaega. 2013. aasta alguses võtsid korraldamise teatepulga üle Marika Turb, Maarja Kalma ja Triin Tints. Turb meenutab, et nad sattusid elamusretkede kampa ülikooliõpingute kaudu: „Maarja teadis Martit ja palus, et ta vaataks üle meie näidisürituse korraldamise grupitöö, no et kas sobib. Pärast seda Marti kutsus meid joonele ja pakkus retkede orgunnimist… No järelikult siis sobis!“

Retk retke järel käidi ilusat Eestimaa loodust avastamas ja alates 2014. aastast liikus ettevõtmine firmaspordi alt iseseisva MTÜ staatusesse Kunnar Karu ja Anniki Inno hoole alla. Karu selgitab, et maht kasvas suuremaks ja juures oli ka Elamusmaratonide sari: „Haldamise lihtsustamiseks lõime kaks MTÜd – Elamusretked ja Elamusmaratonid.“ Kunnar on olnud retkede aktiivse korraldamise juures kõige kauem – alates 2008 rajameistrina ja sellele lisandus alates 2014 kogu tegevuse eestvedamine. „Muidugi saab sellist asja teha ainult koos heade abilistega,“ jagab Karu ohtralt kiidusõnu kõigile korraldajatele läbi aegade.

Auväärne inventar ja logistikaapsud

Veidraid juhtumisi on nende aastate jooksul olnud palju. Näiteks selgub, et autodega kuhugi kinni jäämine või nende lõhkumine on olnud pigem reegel kui erand. „Tüüpiline oli see, et Kunnar näitas umbes poole meetri laiusele kände ja juurikaid täis teele, et siit saab läbi küll!“ muljetab Soosaar ja lisab: „Kunagi Viinistus oli plaan kiirelt hommikul enne rahva tulekut mingi jupp rada üle vaadata ja siis olime kuskil lumesulavees poole põlveni sees ning müttasime seal umbes tunni… kuna aega rada ümber teha polnud, siis saadeti kogu osalejate armee ka samast mülkast läbi. No seal oli küll elamus garanteeritud kõigile.“

Meenutusi autode välja tõmbamistest või lükkamistest kogunes päris mitu ning sageli oli vaja ka kõrvalist abi kasutada. Eriti loovat matkakorraldamise lähenemist demonstreerisid Jaanika ja Triin Tabasalus kui neil grupp juhuste tahtel nii pikaks venis, et nad tagasi grupi etteotsa saamiseks tee peal hääletama pidid. „Sõitsime kiirustajatele järele, ootasime siis koos tagapool kõndijad ka ära ja kõik oli jälle hästi,“ muljetab Lill.

Soosaar nendib, et kõige auväärsemalt on elamusretki teeninud Firmaspordi punased termosed, mis ilmselt on pea kõikidel retkedel töös olnud. „Kui keegi on ER sarjas medali ära teeninud, siis need termosed,“ on Soosaar kindel. Marika Turb mäletab, et kui tema juures enne retke termoste sisu ettevalmistamine käis, huugasid varahommikul kõik potid ja veekeetja sellise hooga, et viskas pidevalt korgid välja. „Aga sellegipoolest oli alati sada protsenti teevesi olemas,“ nendib Turb uhkusega.

Meeldejäävamad hetked

Lisaks tavapärastele 5-15 kilomeetrilistele loodusmatkadele on aeg-ajalt ka eriretki organiseeritud. Üks hullumeelsemaid eriprojekte oli 100 km retk 2012. aasta aprillis – paras eneseületus nii korraldajatele kui kõndijatele. Lill muljetab, et plaastreid ja ka valuvaigisteid kulus hoolega, aga 15 inimest kogu selle ulmelisena tunduva retke tookord läbisid. Nende hulgas idee autor Marti Soosaar, kes Lille meenutuste peale ohkas, et inimene tahaks mõned traumad oma elus unustada. Mõlemad aga nentisid, et oli igati väärt hullus!

Vähem või rohkem hulle hetki jagus ka iga tavapärase elamusretke ettevalmistamise juurde. „Üldiselt oli Kunnariga tavaline, et kui ta ütles lähme-vaatame-selle-jupi-rada-ka-veel-üle-enne-kui-koju-läheme, siis olime kahe tunni pärast kuskil pimedas metsas ilma pealambita põlvini jäävees või külma tuule ja vihma käes mingis suvalises mereäärses kohas ning ronisime mööda rannapealseid kive, lootuses, et naabertalu pitsule hommikul ikka süüa on antud,“ avab Soosaar nn musta töö telgitaguseid.

Kambavaim ja vinged kaaslased on olnud sama tähtis kui täiel rinnal looduse nautimine. Turb meenustab sõitu Osmussaare retkele kui mandrilt vaadates oli vesi täiesti sile, aga merel laine möllas ja vihma sadas: „Üks ilusamaid retki ja ägedamaid paadisõite! Olime Maarjaga sõidu ajal laeva juhikabiini ees ning hüplesime ja lõkerdasime naerda, korralik teraapia oli.“

Karu tunnistab, et alguses tundis ta end olevat Eestit hästi näinud inimene, aga nüüd 10 aastat hiljem tuleb tõdeda, et ikka veel on palju kohti, kuhu pole sattunud „Kuigi mis seal salata – ma olen ilmselt 99% eestlastest rohkem kodumaad näinud, eriti veel tavapäraselt mitte käidavaid kohti, ja oi kui palju on erilisi mälupilte kogunenud!“

10 aastat ja 121 retke hiljem…

1. aprillil 2018 toimus elamusretkede 121. retk – Paganamaa retroretk, millega tähistati uhket juubelit. Kui esimesel retkel Keilas osales 8 inimest, siis tänaseks on asi kasvanud Eesti suurimaks kepikõnni ja käimisürituste sarjaks. 2017. aastal osales retkedel 1854 inimest ja läbiti 55 tuhat elamuskilomeetrit. Retkede ajalooarhiivi on võimalik vaadata siit: http://www.elamusretked.ee/arhiiv

Praegu löövad elamusretkede korraldamisel kaasa umbes 15 vabatahtlikku ja läbi aegade on elamusi aidanud jäädvustada meie legendaarsed fotograafid Kaimo Puniste, Tarmo Haud, Ardo Säks ja Ivo Kraus. Üks vabatahtlikest on Piret Värnomasing, kes alguses käis retkedel osalemas, kuid alates 2016. aastast on korraldajate ridades retke juhina või abilisena. Muu hulgas on Piret üks nendest, kes enne vabariigi aastapäeva retki legendaarseid kiluvõileibu ette valmistab. „Olen korraldajate pundis, kuna on tore koos sõpradega miskit korda saata ja uusi paiku avastada,“ selgitab Värnomasing.

Nii ongi, elamusretked pakuvad rõõmu nii osalejatele kui ka korraldajatele. Seda kinnitab ka Karu, kelle sõnul just kogu kombo annab motivatsiooni sarja elluviimiseks: „Koerad, külm vesi, autoga kinnijäämised, varahommikused tõusmised ning siis paar tundi hiljem sajad naeratavad retkelised, positiivsed elamused, kaunid maastikuvaated – ilma nendeta ei saa ja ei tahakski!“

Läbi põnevate ja erinevate aegade on eesmärk olnud sama – kepikõnni ja käimise propageerimine ning Eestimaa ilusa looduse avastamine. Õnneks põnevaid avastamist väärt paikasid jagub ja korraldajad lubavad vahvat ettevõtmist jätkata nii elamusretkede kui elamusmaratonide raames.

Kepikõnni Ekspress 2018

Eesti Kepikõnni Liit viib ka 2018. aastal läbi projekti „Kepikõnni Ekspress 2018“. See on TASUTA! Projekti raames tutvustatakse kepikõndi Eestimaa eri paikades, kus toimuvad 1h 30 minutit kestvad koolitused, mis koosnevad 45 minutilisest teooria osast ja 45 minutilisest praktilisest kepikõnnist.

Teie poolt soovime:

  • huviliste leidmisel ja teavitamisel planeeritavast üritusest, minimaalselt peab koolitusel osalema 10 inimest; reklaamplakat/kuulutus teostatakse meie poolt ning saadetakse teile elektrooniliselt;
  • ootame teiepoolset ettepanekut ürituse läbiviimise aja osas, omalt poolt soovitame aegadeks tööpäeva õhtuid alates 18.00 või nädalavahetust;
  • tasuta ruumi/varjualuse leidmist (kehva ilma korral), kus läbi viia 45-minutilist koolituse teooria osa ja selle läheduses koheselt järgnevat 45-minutilist praktilist harjutuste osa (eelistatult terviserada, sobib ka kergliiklustee).

Käesoleva koolituskava läbinud saavad:

  • teadmised kepikõnni varustuse valikust;
  • ettekujutuse õigest kepikõnni tehnikast;
  • algteadmised kepikõnni treeningust ja õpetamismetoodikast;
  • võimaluse praktiliselt oma tehnikat parandada;
  • läbitud koolituse kohta tunnistuse.

Selle projektiga parandame harrastuskepikõndijate tehnikat ning aidatame vältida sadu väikeseid terviseprobleeme. Lisaks soovime projekti abil suurendada inimeste motivatsiooni tegeleda liikumisharrastusega ja teha raskemaks mõte harjutuskord vahele jätta.

NB! Selleks, et koolitus oleks tasuta, peab koolitus olema avalik ja osavõtt igaühele võimalik. (Nt. Kui teeme koolituse Põlvas, siis koolituse osavõtt peab olema võimalik kõikidele Põlva elanikele) Kinnised koolitused lepitakse iga soovijaga eraldi kokku.

NB! Palume koolitusel osalejate arv eelnevalt Kepikõnni Liiduga kokku leppida.

Vaata siia! Ehk leiad juba registreeritud koolitustest endale sobiva aja ja koha, et osaleda ⇓

Kuupäev Kellaaeg Asukoht
11. aprill 2018 18:00 Läänemaa, Nigula Vald, Linnamägi
14. aprill 2018 12:00 Saaremaa, Kuressaare
14. aprill 2018 16:00 Muhumaa
18. aprill 2018 18:00 Kehra
29. aprill 2018 12:00 Saaremaa, Randvere

Vabariigi sünnipäeval matkama!

Elamusretkede Vabariigi aastapäeva eriretk viib osalejad Harjumaale Paunküla looduskaitsealale ja sealsetele matkaradadele. Paljud teavad Paunküla veehoidlat Tallinn-Tartu maantee ääres, aga mis jääb veehoidlast teisele poole teed on enamikul teadmata. Just seda teist poolt me avastama lähemegi.

NB! Seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga on retkel värvikoodiks sini-must-valge. Kes võtab kaasa lipu, kes aga paneb ennast riidesse vastavalt värvikombinatsioonile – oodatud on kõik, mis sobib temaatikaga.

Nii nagu eelmisel aastal – nii ka sel korral! Kõige sini-must-valgem ja lahedam kostüüm saab väärikalt premeeritud. Eelmise aasta sini-must-valgete sipsikute vastu ei saanud keegi.

Retkel jalutatakse mitmekesisel matkarajal, uudistatakse kohalikke järvi ja nende ümbrust. Piilutakse ka kohalikku väikest raba ning võetakse ette nii mõnigi tõus kui laskumine, mis matkarajale  peidetud on. Orienteeruvalt viibitakse loodust nautides ja elamusi kogudes matkal 4 tundi, millega läbitakse vastavalt lume- ja ilmaoludele 10-15 km.

Rajale on valmis pandud ka kaks peatuspunkti kuuma tee ja Põltsamaa glögiga ning aastapäeva puhul ei kao kuhugi ka Kalevi kommid ja vabariigi parimad kiluleivad. Tagasi jõudes ootab kõiki tublisid matkalisi kehakinnituseks soe supp, pirukas ning aurav tee.

Rohkem informatsiooni retke ja registreerimise kohta leiad SIIT.

 

Talvine kepikõnd Lahemaal

Laupäeval, 10. veebruaril toimus esimene talvine kepikõnnimatk Pärlimäe korraldajate poolt Lahemaal. Matk algas ja lõppes Joaveskil. Matkal osales kokku 31 inimest üle Eesti. Kohale tuldi nii Tallinnast, Tartust, Loksalt kui ka Rakverest lisaks lähiküladest päris osalejatele Vanakülast, Kolgakülast ja Kotkalt.

Rada kulges mööda maalilist talvist loodust nii metsateedel kui ka matkaradadel. Matka käigus tutvuti kolme sealse vaatamisväärsusega – Vasaristi, Nõmmeveski ja Joaveskiga.

Matka lõpus pakkusid korraldajad kõigile osalejatele Joaveski rahvamajas kosutavat hernesuppi ning sooja kohvi ja teed. Kehakinnituse kõrval elati üheskoos kaasa olümpisportlastele PeyongChangis.

Kuna osalejad osalejad on pungil entusiasmi ning jäid matkaga rahule, siis oodatakse juba uut üritust, et saaks taaskord üheskoos Eestimaa loodust imetlema minna.

 

 

5 olulist fakti, mida pead teadma sobiva kepikõnni ürituse distantsi valikul

Inimese tervise üks põhialustalasid on regulaarne liikumine ning üks suurepärane viis seda teha, on harrastada kepikõndi. Kepikõndi võib harrastada nii hea enesetunde kui ka hea kehalise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks. Kepikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks. Sellegi poolest tuleb hoolikalt alustada tasa ja targu ning valida enda jaoks sobivad distantsid.

Selleks, e​t muuta oma treeninguid ja liikumisharrastust mitmekülgsemaks,​ ​võiks vähemalt korra kuus osaleda ka nn. rahvaspordiüritustel.​ ​Üldjuhul toimuvad ​rahvaspordiüritused​ koos jooksuüritustega ning kepikõndijatele on ette nähtud oma osavõtuklass. Osa üritusi on ajavõtuga, osa lihtsalt matka või retkena.​ ​

     #1 Sobiva ürituse valikul arvesta läbitava distantsi pikkust​ ja raja iseloomu!

Esimese hooga ei ole soovitatav valida kõige pikemaid distantse​. ​Sobiva distantsi pikkus​ sõltub eelkõige osaleja kehalisest ettevalmistusest ning eesmärkidest. Erinevatel üritustel varieeruvad kepikõndijate distantsid ​2​ kuni 42 km. Üldjuhul võiks üritusel läbitav distants olla veidi pikem kui tavapäevade treeningul. Pikem distants paneb rohkem pingutama, aga kindlasti ei tohi see olla liiga pikk! Distantsi valikul tuleb kindlasti arvesse võtta lisaks kehalisele ettevalmistusele ka raja profiili ja katet. Suuremad jooksuüritused (nt Tallinna Maraton) toimuvad piki asfaltteid, osa aga maastikul (nt Elamusmaratonid​​).​ ​Mägisem ja liivasem rada nõuab kindlasti rohkem pingutust kui sile asfaltkattega rada. Seega, mõtle kindlasti enne läbi, milline rada on just sulle kõige sobivam ning meelepärasem

     #2 Tee endale selgeks, millisesse kepikõndijate rühma sa kuulud!

Kepikõnniga tegelejad jagatakse kolme rühma – tervise tasemel harrastajad, fitness tasemel harrastajad ning​ ​sportlikul tasemel treenijad.

Tervise tasemel liikujatele ei soovitaks üritustel üldse osaleda. Tervisekäijad peaks liikuma suhteliselt rahuliku tempoga ning​ ​maksimaalselt tund aega. Selle ajaga võiks läbida 3-5 km. Fitness tasemel harrastajatel soovitame aga kindlasti leida endale sobivaid üritusi. Näiteks, kui nädala sees treenitakse 1-1,5 tundi ning selle ajaga läbitakse umbes 5-8 km, siis soovitaksime nädalavahetusteks planeerida 10-20 km pikkuste distantsidega üritusi​ ​ See oleks ka väikeseks stiimuliks tulevaste treeningute jaoks. Sportlikul tasemel kepikõnniharrastajatel soovitame suve jooksul kindlasti plaani võtta ka üks maraton – 42 km. Kuna maraton eeldab põhjalikku treeningut ja ettevalmistust, siis soovitame hooaja algul siiski läbida eelnevalt poolmaratoni ehk 21-kilomeetride distantsi. Kui selle läbimiseks kulub umbes 3-4 tundi, siis oled valmis ka täispikaks maratoniks!.​ ​

     #3 Leia endale võrdsel tasemel kaaslane või sõbrad, kellega koos liikuda!

Liikumisharrastusel on tähtis ka sotsiaalne külg.​ ​Üritustel saab liikuda koos omasugustega ja see annab hea emotsionaalse tausta, koos kaaslastega on ikka lõbusam, kui üksi. Siinkohal on oluline valida kõigile sobiv distants. Liikumisest peab tundma rõõmu, mitte pigistama endast välja viimast, et jõuaks ikka finišini!

     #4 Sea endale eesmärgid!

Eesmärkide seadmisel tuleb jääda alati ratsionaalseks. Siht tuleb seda teostatav ning selle poole tuleb püüelda järk-järgult. Eesmärgiks võib olla nii maratoni läbimine kui ka poolmaratoni läbimise aja parandamine. Igaüks peab leidma endale kõige sobivama eesmärgi, milleni jõudmine paneks silma särama ning innustaks iga päev liikuma!

     #5 Vastupidavusalade treeningul on tuntud põhimõte – ei tapa mitte distants vaid tempo!​

 

Kõikide ürituste kalendri leiad SIIT

Enda jaoks sobiva distantsiga ürituse saad välja valida siit ↓

 

Eesti Olümpiakommitee kutsub Eesti Vabariigi juubeliaastal liikuma vähemalt 100 päeva

Eesti Olümpiakomitee kutsub kõiki üles Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal liikuma vähemalt sada korda ehk keskmiselt kaks korda nädalas. Kodumaale juubeliks kingitavaid liikumiskordi saab märkida uude eestimaisesse liikumisäppi FIT100, mis on ca 10 000 allalaadimisega jaanuarikuu kõige enam allalaaditud tervise- ja liikumisteemaline mobiilirakendus Eestis.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on liikumine eluliselt oluline iga inimese jaoks. „Liikumine on see, mis annab füüsilist ja vaimuenergiat ning loob tervist ja õnne. See mõjutab nii inimest ennast kui ka kõiki inimesi ja keskkonda tema ümber. Kutsun kõiki – nii neid, kes on oma kire spordis ja liikumises juba leidnud, kui ka neid, kes pole liikumisharrastust enda jaoks veel avastanud, astuma üheskoos otsustav samm. Kingime oma riigile 100 päeva liikumist ja sellega koos kingime ka iseendale parema tervise, rõõmsama meele, rohkem energiat ning rohkem tervena ja õnnelikult elatud aastaid. Kõik hea algab meist endist ja kõik suured teod algavad meie endi seest. Kaks liikumiskorda nädalas on igaühele lihtne ja jõukohane algus, mis annab väga palju tagasi,“ kutsus Sõõrumaa algatuses osalema.

Sada liikumiskorda aastas tähendab keskmiselt vähemalt kaks korda nädalas, minimaalselt 30 minutit järjest. Pole vahet, kas teha näiteks kepikõndi, joosta, sõita ratta, rula või rulluiskudega, mängida diskgolfi või mängida palli – kõik läheb liikumisena arvesse. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel peaks iga täiskasvanu vanuses 18-64 tegelema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega kehalise tegevuse või vähemalt 75 minutit kõrge intensiivsusega treeninguga. Samuti võib erinevat tüüpi liikumist kombineerida.

Liikumiskordade kokkulugemiseks on EOK koostöös Ühenduse Sport Kõigile, SportEST klastri, Coop Eesti ja Sport ID-ga välja töötanud liikumisäpi nimega FIT100. Eesti-, vene- või ingliskeelsena allalaaditav FIT100 võimaldab lisaks liikumiskordade registreerimisele võrrelda oma liikumisharjumusi rakendust kasutavate sõprade ja pereliikmetega ning üksteist vastastikku innustada. Samuti leiab äpist armastatud Nike treenerite Sandra Raju ja Britta Adusoni treeningvideod, millest malli võtta ja uut indu saada. FIT100 äpi (SportID International) saab alla laadida Apple Store’ist ja Google Play Store’ist.

Aastate võrdluses on regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arv Eestis kasvanud, jõudes seni viimase, 2016. aastal EOK poolt läbi viidud uuringu kohaselt 54 protsendile täisealisest elanikkonnast. Seega ületas esmakordselt nende eestimaalaste arv, kes tegelevad regulaarselt liikumisharrastusega (jooks, rattasõit, võimlemine, pallimängud, jõuharjutused või muu) vähemalt kaks korda nädalas, nende arvu, kes tegelevad liikumisharrastusega harvem või üldse mitte. Samas tähendab see siiski, et ligi pool Eesti täisealisest elanikkonnast ei liigu regulaarselt ning on liikumisharrastusest täielikult kõrvale jäänud.

Eesti Olümpiakomitee tegeleb Eestis liikumisharrastuse edendamisega, panustades liikumisharrastuse poliitika kujundamisse, sportimistingimuste parandamisse ja eestimaalaste liikumisharrastuse alase teadlikkuse tõstmisse läbi erinevate sündmuste, kampaaniate ja programmide. EOK peamiseks koostööpartneriks liikumisharrastuse programmide elluviimisel on Ühendus Sport Kõigile.

Eesti Olümpiakomitee töötab spordi katusorganisatsioonina tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ja liikumisharrastuse edendamise nimel, järgides olümpiaväärtusi ja ausa mängu reegleid. EOK tööd toetavad suures osas Eesti ettevõtted. EOK toetajad on PAF, Coop, ERGO, JCDecaux, Monton, Salomon, Olympic Casino, Toyota Baltic ja USS Security.

Elamusmaratonide sarja lisandub uus kepikõnni- ja käimismaraton

Juunis, juulis ja augustis toimub kokku neli kepikõnni- ja käimismaratoni – 10. juunil Noarootsis, 8. juulil Lahemaal, 5. augustil Värskas ning esmakordselt 19. augustil Kõrvemaal.

Elamusmaratonide korraldaja Kunnar Karu sõnul on maratonid üha rohkem populaarsust kogumas ja nii sündis idee lülitada sarja veel üks etapp. „Elamusmaratonidel osalemine on kindlasti suve mõnusaim väljakutse ja nüüd on võimalus end ka Kõrvemaa kaunis looduses proovile panna. Raja teevad eriti huvitavaks sealsele piirkonnale iseloomulikud voored ning palju järvi ja männimetsi, kuid ka Jussi nõmm, mis augustikuus peaks olema suur ja lilla kanarbikuväli,“ lisab Karu.

Maratoni põhirada on 42 km pikk, kuid saab valida ka pisut lühema – 21 või 10 km pikkuse distantsi. Kõrvemaal on 10 km rada läbitav ka lapsevankriga. „Sellist soovi on meile korduvalt avaldatud ja mis seal salata, ka nii mõnelgi korraldajal on värske pisipere kasvamas. Teeme ühise üleskutse – lastega Kõrvemaa elamusmaratonile!“ selgitab korraldaja Kristel Patzig ühe uuenduse tagamaid.

Maratonid pakuvad liikumist mitmekesises ja huvitavas looduses. Noarootsi kepikõnni- ja käimismaratoni rada kulgeb Läänemaal läbi männimetsade ning põikab paaril korral ka mereranda. Algus ja lõpp on Tuksi spordikeskuse staadionil, teele jäävad omanäolised väikekülad Rannaküla, Nõva, Drihami ja Rooslepa. Rada läbib ka Spithami poolsaart, kust avanevad head vaated rannaäärsetele aladele ning Osmussaarele.

Lahemaa kepikõnni- ja käimismaratoni rada viib osalejad Kolgaküla terviseradade keskusest Lahemaa rahvuspargi metsateedele. Külastamata ei jää ka Joaveski ja Nõmmeveski ning Valgejõe kallaste äärsed jalutamisrajad.

Värska kepikõnni- ja käimismaratoni stardi- ja finišipaik asub Värska laululaval. Mustoja maastikukaitseala territooriumil vahelduvad kaunite metsaradade lauged lõigud üksikute tõusudega. Kõik 42 ja 21 km distantsil osalejad näevad ära ka kohalikud liivaluited ja raba.

Kõrvemaa kepikõnni- ja käimismaraton saab alguse Sportland Kõrvemaa suusa- ja matkakeskusest. Rada kulgeb Kõrvemaa looduskaitseala radadel – osalejad läbivad raba ning turnivad vooredel ning satuvad järvede kallasradadele ja männimetsadesse.

Elamusmaratonid on Eesti suurim kepikõnni- ja käimismaratonide sari, mis pakub osalejatele motivatsiooni liikumiseks suvises Eesti looduses. Osalema on oodatud kõik, kellele aktiivne liikumine, looduse nautimine ja uute kohtade avastamine naudingut pakub.

Vaata lähemalt: www.elamusmaratonid.ee

Lisainfo: Kunnar Karu, tel: +372 52 77 540, e-post: kunnar@elamusretked.ee

Vanemad postitused «