Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks - 10 aastat! Jüri Jaansoni 2 Silla retk! 2. september 10
1. juulil algas registreerimine Jüri Jaansoni Kahe Silla Juubelijooksule! Tõepoolest, juba kümnendat sügist järjest oodatakse kõiki spordisõpru septembri alguses Pärnusse, et ühiselt läbida jõe kallastel kulgev vahelduva pinnasega rada.
Matka Eestis XI retk 28.-29.08.2010 Pranglil ja Keril 18. august 10
Seekord teeb Matka Eestis 20-pealine rännuseltskond oma sammutuhanded täis Põhja-Eesti väikesaartel Tallinna külje all – Pranglil ja Keril. Reisijad viiakse üle mässavate vete kümnekohalises paadis ja kahe reisiga Leppneeme sadamast kell 10 ja kell 11.
Laupäev kulub 3500 aastat tagasi merest tõusnud Prangli avastamisele, sest alla ühe ruutkilomeetrise läbimõõduga Keri saarel pole arusaadavalt kõndimiseks kuigi palju ruumi. Pranglil kõnnime, kuulame giidi juttu saare ajaloost ning sööme lõunat. Kerile suundume alles vastu õhtut tuld tegema, õhtust sööma, ööbima ja ümbritsevat merd tunnetama. Ka on saarel asuv saun matkaseltskonna kasutuses.
Tagasi Tallinna poole viib paat Kerilt pealelõunal- vastavalt olukorrale ja meeleolule.
Hülgeküttide pesa Tallinna külje all
Pranglit (Rango) on ajaloo annaalides esmakordselt mainitud 1387. aastal. Lennart Meri seostas saare nimeloo tähendust „Varjaagide (viikingite) mere“ nimega – nii nimetanud muistsed idaslaavlased Balti merd. 13. sajandi lõpus ja 14. sajandi alguses asustasid saare alul rootslased, hiljem ka eestlastest ja soomlastest kalurid ja hülgekütid.
Prangli rahvastik muutus eesti keelt kõnelevaks kogukonnaks 17. sajandil. Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul vähenenud ligikaudu viis korda. Gustav Vilbaste andmeil elas möödunud sajandi algul Pranglil 700–800 inimest, 1934. aastal 469 ning 1994. aastal saadi hingekirja 146 elanikku. Praegu elab saarel aastaringselt vähem kui 100 inimest.
Kui inimeste ja kariloomade kontsentratsiooni kõrgaegadel valitsesid saarel avamaastikud, siis nüüd katab endisi hõredaid puiskarjamaid mets ning lagedaid alasid tihe kadastik. Samuti on asustus saarel muutunud hajusamaks, varem asusid hooned saare keskosas üksteise lähistel. Gustav Vilberg kirjutas 1920. aastate Pranglist: „Peaaegu terve saar on üks küla, kus elumajad asetatud tee ja tänava äärde , mis viib eelpool tähendatud randsadamast kabeli juurde... Elamutest on mõni õige nägus, suurem jagu on lagunemas ja vähe korratus seisukorras. Umbes samasuguses korras on ka teised kõrvalised hooned. Majade läheduses on tihti isesugune pukkjalg, vaatepost, millelt pranglisaarlane vaatab kiikriga merele laevu või hülgeid talvel jääl.“ Olgu öeldud, et varasematel aegadel käisid kalal kõik 13-aastased ja vanemad pranglilased, enamasti kaks korda päevas.
1900. aastate algul elanud saarel hülgeküti pisikuga koolmeister, kes esimese vihje peale, et karvakala nähtud, püss seljas padavai sadama poole tuiskas – lapsed kasutanud tema jahikirge koolitundide ärajätmiseks üsna sageli ära.
Praeguse Prangli kaitseala põhjaosas, saare idarannal, seisab mälestusmärk 1941. aastal aurikul Eesti Rand hukkunutele.
Prangli kabel ehk, nagu sellel leiduvalt kirjelt lugeda võib „Pranglisaare pühha Lauritsa us kabbel”, seisab oma kohal alates 1848. aastast. Torni tuulelipul näitab aastaarv 1860 hoone remondiaega.
Keri – laiu mõõtu väikesaar
1719. aastaks pandi umbes 100 meetri laiusele ja 400 meetri pikkusele Kerile püsti Peeter I käsul ehitatud majakas. Praegu näitab laevadele tuld 1803. valminud tuletorn, mille metallist pealisehitis on paigaldatud 1857. aastal ning pärineb Prantsusmaalt.
Keri rootsikeelne nimi on Kokskär. Aastatel 1906-1912 töötas majakas kohalikul maagaasil, samuti köeti kõiki saare maju Kerilt leitud maagaasiga. Hiljem peatas maavärin gaasi väljavoolu.
Keri majakas on võetud muinsuskaitse alla ning pärast 2002. aastat, mil sealt lahkus viimane majakavaht, saarel püsiasukaid ei ela. Vaatamata sellele on saare ehitised jäänud puutumata ja hästi säilinud. Saare saun ja elektrisüsteem toimivad.
Riietu vastavalt ilmale, võimalusel võta kaasa käimiskepid ja sammulugeja, sääsetõrjevahendid, ujumisriided, saunatarbed, magamistarbed ( madrats, magamiskott ).
Retke hind koos matkajuhtimise, giiditeenuse, paadisõidu, ööbimiskoha, toitlustuse ja saunaga on ühele osalejale 900.- .
Registreeru www.matkaeestis.ee või kirjutades info@matkaeestis.ee hiljemalt 23.08. Info: Ilvi 53034191.
Üritustesarja Miljon sammu Eestimaal auhinnad loositakse välja kõige enam samme kogunud osalejate vahel :
• ET-Bike Adidase käimisjalanõud, vaata ka www.et-bike.ee
• ME-Sisustus OÜ PoleAbout käimiskepid, vaata ka www.poleabout.com/ee
• AS Mefo Omroni sammulugejad, vaata www.mefo.ee
Tule 21.08.2010 Kambja-Pangodi retkele 18. august 10
Kutsume Sind käima või kepikõndima Tartumaale. Alustame retke 11.00 Kambja terviseradade alguspunktist. Vaata kaarti siit: http://www.kambja.ee/foto/d/43571-1/Kambja+terviserajad+1024.png
Rajameister on Jaanus Välja Kambja Spordiklubist.
Raja pikkus 22 km: terviseradadelt läbi Pulli ja Kullaga küla Pangodi järve ääres asuvatele Palumägedele ja tagasi.
Lõunasöök ja puhkepaus Pangodis.
Soovijatele kepikõnnikoolitus ning võimalus läbida lühem rada.
Kambja alevik: asub Tartu maakonnas, Tartu-Võru maantee 18.kilomeetril, esmamainimine aastal 1471 ( Camby). Kooliharidust hakati siin andma enam kui 300 aastat tagasi. Ajalooürikud kinnitavad, et juba 1794 oli Kambjas ka mitmehäälne laulukoor. Siinsed vahelduvad mäed ja orud on iseloomulikud Otepää kõrgustiku kuppelmaastikule. Absoluutkõrgused jäävad 45 ja 184 meetri vahele.
Köstrimäed: suurim ja kõrgeim voor, Kullaga küla juures 139 meetrit üle merepinna
Pangodi järv: 93,9 ha, Lõuna-Eesti üks soositumaid puhkepaiku
Palumäed: Pangodi maastikukaitseala kõrgeim osa, suhteline kõrgus 40 meetrit. Looduskaitsealustest taimedest kasvab siin võsu-liivsibul.
Käime vaheldusrikkal maastikul, metsa-ja kruusakattega teedel.
Retkele saab tulla ja minna liinibussiga: Tartust 10.00-Kambjas 10.19, tagasi Kambjast 15.55 või 16.55.
Bussiinfo www.bussireisid.ee.
Riietu vastavalt ilmale, võta kaasa ujumisriided. Seljakotti pane jook ja väike snäkk.
Kel huvi, saab testida Mefo ASi poolt pakutavaid Omroni sammulugejaid (vaata ka www.mefo.ee).
Retke hind koos matkajuhtimise ja toitlustusega on täiskasvanule 150.- ja õpilasele 75.-.
Registreeru www.matkaeestis.ee või kirjutades info@matkaeestis.ee hiljemalt 19.08. Info: Ilvi 53034191.
Üritustesarja Miljon sammu Eestimaal auhinnad loositakse välja kõige enam samme kogunud osalejate vahel :
• ET-Bike Adidase käimisjalanõud, vaata ka www.et-bike.ee
• ME-Sisustus OÜ PoleAbout käimiskepid, vaata ka www.poleabout.com/ee
• AS Mefo Omroni sammulugejad, vaata www.mefo.ee
Kambja retkel üllatusauhinnad.
Loe veel Kambja kohta www.kambja.ee.
Meilt saad tellida rabamatku, kepikõnniüritusi, leiva-ja kepikõnnikoolitusi rühmadele. Küsi pakkumist!
Teeme koos miljon sammu Eestimaal!
Matka Eestis OÜ
Ilvi Pere ja Rando Tooming
23.-26. septembrini toimub rahvusvaheline kepikõnni konventsioon Otepääl ning Riias 12. august 10
Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu konventsioon toimub 23.-25. septembrini Otepääl ning jätkub 25.-26 septembrini Riias.
Tegemist on iga-aastase suurüritusega kuhu oodatakse kepikõnni treenereid, juhendajaid ning ametnikke üle maailma.
Konventsioonile eelneb 21.-23. septembril Otepääl treenerite koolitus kuhu on oodatud kõik juhendajate koolituse läbinud juhendajad, kes soovivad tulevikus hakata koolitama uusi juhendajaid.
Lisaks toimub 23.septembril Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu aastakonverents.
Täpsema ajakava ja informatsiooni leiate siit:
Lisainformatsioon: meelis@kepikond.ee või telefonil 52 08 155
Tule Elamusretkele Vormsi saarele 4. august 10
Ela musretkede sarja raames oleme sel aastal kuidagi eriti veelembesed - sarja esimene retk toimus kevadisel Pärispea poolsaarel ning juunikuus püüdsime kokku lugeda kõik kaunid Koorastekandi järvesilmad.
Järgmiseks lähme aga täiesti keset suurt merd ja vaatame kuidas Vormsi saarel elatakse.
31.07.2010 toimub Miljon sammu Eestimaal IX retk Nissi vallas 29. juuli 10
Tule meiega kõndima Valgejärve matkarajale! Kohtume kell 11 Järveotsa järve kaldal asuval RMK puhkeplatsil. Räägime kepikõnnist, teeme koos väikese soojenduse ja lihvime tehnikat. Algajatele individuaalne juhendamine. Käimiskeppe saab meilt rentida 25.- EEK paar. Valgejärve matkarada on 6,5 km pikk ja kulgeb vaheldusrikkal maastikul- osaliselt laudtee üle raba, liivamäed, metsatee. Rajal on palju huvipakkuvat- vaatetorn, rabajärved. Kosutuseks allikavesi, mustikad, murakad. Noppimist ootavad kukeseened. Vaata lisa www.valgejarve.ee. Meilt saavad soovijad testimiseks sammulugeja. Kell 14.00 Järveotsal lõuna sünnipäevakoogiga- Matka Eestis OÜ sai just aastaseks. Osalustasu 150.-, õpilased 100.-, sisaldab matkajuhtimist, kepikõnni juhendamist, lõunasööki. Registreeru hiljemalt 30.07, helista 53034191 Ilvile või kirjuta info@matkaeestis.ee. Meie tegemiste kohta saad rohkem lugeda www.matkaeestis.ee. Oled oodatud! Teeme koos miljon sammu Eestimaal. Ilvi Pere ja Rando Tooming
Tule 11.07.2010 Tartumaale Võrtsjärve äärde kõndima! 7. juuli 10
Kutsume Sind käima või kepikõndima Võrtsjärve idakaldale. Kohtume Võrtsjärve külastuskeskuses Rannu-Jõesuus kell 11.00.
Maret Kallejärv Võrtsjärve Sihtasutusest räägib meile elust ja tegemistest järve ääres. Uurime, miks just Võrtsjärv võitis „Eesti avastamata aarded 2010“ veeturismi parima sihtkoha tiitli.
Tule 04.07.2010 Raplamaale Eidaperre ja Mukre rappa matkama! 30. juuni 10
11000 tagasi katsid Eidapere piirkonda 2 jääliustikku. Nüüd on need õnneks sulanud ja heakorrastatud Eidapere alevik oma põneva ajalooga ootab meid.
Esmakordselt mainiti Eidaperet aastal 1516. Siinne klaasikoda oli kuulus ja tunnustatud- mida kõike siin ei tehtud. Arvatavasti hoitakse neid kauneid vaase ja nipsasju kui väärtuslikku vanavara veel tänagi paljudes kodudes.
1828 rajatud karjamõisa asemel on nüüd õpilaskodu ja matkamaja.
Eidapere-Võidula tee ääres laiuv Mukre raba on üks Eesti kauneimaid. Ametlikes paberites on kirjas küll Mukri. Alates 1992.aastast on siin maastikukaitseala. Kaitse all on must toonekurg, metsis, sõrmkäpp, kahelehine käokeel, valge ja väike vesiroos.
Mukre järv on saarekeste ja vesiroosidega 2, 2 hektari suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, see saab siin ujuda. Matkarada viib ränduri torni juurde, millel on kõrgust 14 meetrit.
Siit on hea raba avarust imetleda. Mukre raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga.
Alustame matkapäeva kell 12.30 Eidapere koolimaja juurest, sinna saab ka autod jätta. Uurime koos matkajuhtidega rabataimi, räägime lugusid Raplamaast ja Eidaperest. Soovijatele individuaalne kepikõnni juhendamine.
Lõunat sööme metsaonnis.
Matka pikkus on ca 12 km. Ürituse orienteeruv lõpp on kell 17.00.
Riietu vastavalt ilmale, võimalusel võta kaasa käimiskepid ja sammulugeja. Soovitame seljakotti panna joogi ja sääsetõrjevahendi ja ujumisriided. Kel huvi, saab testida Mefo ASi poolt pakutavaid Omroni sammulugejaid (vaata ka www.mefo.ee).
Retke hind koos matkajuhtimise ja toitlustusega on täiskasvanule 150.-, õpilasele 75.-.
Kohale saab ka Tallinnast Edelaraudtee rongiga kell 10.48, Raplas 12.00, sealt edasi sõidame bussiga. Rong tagasi Tallinna väljub Eidaperest 18.04. Bussisõit Raplast Eidaperre on lisatasu eest.
Registreeru www.matkaeestis.ee või kirjutades info@matkaeestis.ee hiljemalt 02.07. Info: Ilvi 53034191.
Üritustesarja Miljon sammu Eestimaal auhinnad loositakse välja kõige enam samme kogunud osalejate vahel :
• ET-Bike Adidase käimisjalanõud, vaata ka www.et-bike.ee
• ME-Sisustus OÜ PoleAbout käimiskepid, vaata ka www.poleabout.com/ee
• AS Mefo Omroni sammulugejad, vaata www.mefo.ee
Üritused toimuvad igal pühapäeval. Järgmine retk: 11.07 Võrtsjärve retk –10 või 20 km,Võrtsjärve külastuskeskus, angerjasupp, sõit kalepurjekal.
Meilt saad tellida rabamatku, kepikõnniüritusi, leiva-ja kepikõnnikoolitusi rühmadele. Küsi pakkumist!
Teeme koos miljon sammu Eestimaal!
Matka Eestis OÜ nimel
Ilvi ja Rando
27.06. Raplamaale kõndima 26. juuni 10
Kutse leiate siit:
1. augustil oodatake Lahemaa käimismaratonile 13. juuni 10
Pildid
Toetajad
