Dokument viimati muudetud: 17. juuni 11
Tutvustus
Eesti Kepikõnni Liit (edaspidi Liit) moodustati ja põhikiri kinnitati 27 füüsilisest isikust asutajaliikme poolt 2003. aasta septembris. 24. juulil 2004. aastal registreeriti Eesti Kepikõnni Liit ametlikult. Liit on arvestatav koostööpartner Eesti Olümpiakomiteele (EOK), Ühendusele “Sport Kõigile” ja nende liikmesorganisatsioonidele ning lähtub oma tegevuses ja eksistentsis nende poolt kehtestatud nõuetest ja soovitustest. Eesti Kepikõnni Liit võtab aktiivselt osa Eesti Spordi Kongressi liikumisharrastuse töörühma tegevusest tegevuse suunajana.
Eesti Kepikõnni Liit on vabatahtlik mittetulundusühing, mis propageerib kepikõndi kui odavat, kõigile kättesaadavat ja tehniliselt lihtsat liikumisharrastuse viisi. Liidu peamine eesmärk on kepikõnni arendamise kaudu tervise ja aktiivse eluviisi edendamine Eestis. Liit koordineerib kepikõnnialast tegevust Eestis ning on Eesti esindajaks Rahvusvahelises Kepikõnni Liidus (INWA).
Eesti Kepikõnni Liitu mõjutavad tegevusdokumendid
Eesti Kepikõnni Liidu arengukava arvestab Eesti liikumisharrastuse arengukavas 2011-2014 toodud eesmärkidega.
Visioon
Eesti inimesed aktiivselt liikuma!
Missioon
Pakkuda jõukohast ja meeldivat liikumisvõimalust kõigile, kes ei ole endale veel sobivat liikumisharrastusviisi leidnud ning muuta kepikõnd populaarsemaks läbi koolituste ja teavitustöö.
Anda oma panus Eesti liikumisharrastuse arengukava eesmärkide täitmiseks.
Tegevuse eesmärgid 2011-2014
Liikmed:
Kepikõnni harrastajad:
Koolitamine ja kutsekvalifikatsiooni omistamine:
Kepikõnni teavitustöö:
Rahvusvaheline koostöö
Liikumisrajad
Prioriteetsed tegevused 2011-2014
Liikmed
Aktiivsete spordiklubide ja -organisatsioonide kaasamine Liidu liikmeks. Eesmärgiks on liikmesorganisatsioonide kvaliteet mitte kvantiteet. 2010. aasta lõpuks on Eesti Kepikõnni Liidul 44 liiget, kellest paljud ei ole aktiivsed. Järgmisel arengukava perioodil ei ole Liidu eesmärgiks liikmete arvu suurendamine, vaid aktiivsete liikmete arvu suurendamine. Soovitavalt võiks iga-aastane aktiivsete liikmete arvu suurendamine toimuda proportsionaalselt.
Kepikõnni harrastajad
Hetkel hindab liit regulaarselt kepikõndi harrastavate inimeste (vähemalt kaks korda nädalas) arvuks ligikaudu 30 000 inimest. See on üldine hinnang koostöös kepikõnnivarustust müüvate ettevõtete hinnangutega. Peame vajalikuks saada täpsemat ülevaadet, milline on kepikõnnist huvitatud inimeste hulk Eestis. Selleks viime läbi uuringu regulaarse kepikõnni harrastajate arvu määramiseks.
Koolitamine ja kutsekvalifikatsiooni omistamine
Rahvusvahelise treeneri koolitus
Hetkel ei ole Eestis ühtegi rahvusvahelist kepikõnnitreenerit. Rahvusvahelise kepikõnnitreeneri olemasolu tõstaks veelgi kepikõnnialast kompetentsi Eestis ning võimaldaks odavamalt koolitada rahvuslikke treenereid. Liit seab arengukava perioodil eesmärgiks võimaldada ühel Eesti rahvuslikul treeneril läbida rahvusvahelise treeneri koolitus ning saada rahvusvahelise treeneri staatus.
Rahvusliku treeneri koolitus
Liidul on 2010. aasta lõpuks kuus Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu korraldatud koolituse läbinud treenerit (rahvuslik treener), kellel on õigus läbi viia juhendajate koolitusi. Liit on võimalusel püüdnud toetada rahvuslike treenerite koolitamist. Rahvuslike treenerite arvu tõstmine aitab kaasa kepikõnni kompetentsi suurendamisele ning laiemale treenerite valikule. Eesti Kepikõnni Liidu eesmärgiks on aastaks 2014 tõsta rahvuslike treenerite arvu, kusjuures rahvusliku treeneri staatus säilib ainult nendel, kes vähemalt korra kahe aasta jooksul osalevad INWA konventsioonil.
Juhendajate koolitus
Liit korraldab igal aastal koolitusi uutele juhendajatele, kes annaksid edasi rahvuslikelt treeneritelt või rahvusvahelistelt treeneritelt saadud teadmisi kepikõnnist huvitatutele. See tagab selle, et kepikõnni harrastajad teaksid kepikõnni põhitõdesid ning neile sobiva kepikõnnitehnika nüansse. Aastaks 2010 on Liit koolitanud 117 kepikõnni juhendajat. Kahjuks ei ole suurem osa nendest aktiivsed juhendajad. Liit seab eesmärgiks, et Eestis oleksid juhendajate staatuses ainult need juhendajate koolituse läbinud juhendajad, kes vähemalt üks kord kahe aasta jooksul osalevad kepikõnni juhendajate täiendseminaril.
Harrastajate koolitus
Liidu korraldatavatel juhendajate koolitustel osalevad igal aastal inimesed, kes soovivad kepikõndi õppida iseenda jaoks ning huvi teiste juhendamise vastu puudub. 2010. aastaks oli selliseid inimesi ligikaudu 80% kõigist Liidu poolt koolitatud juhendajatest. Liidu eesmärgiks on perioodil 2011-2014 hakata eristama koolitusi juhendajatele ja harrastajatele ehk inimestele, kes soovivad iseenda jaoks kepikõndi õppida. Harrastajatele võivad koolitusi läbi viia juhendajad ning neil on õigus ka väljastada Liidu poolt ettevalmistatud tunnistusi. See aitab Liidul veelgi suuremas mahus inimestele tutvustada kepikõndi, kuna selliste koolituste maht on väiksem kui juhendajate koolitustel. Eesmärgiks on ka propageerida aktiivsete kepikõndijate koondumist kepikõnniklubidesse, vajadusel motiveerida inimesi uute klubide loomiseks. Liit püüab igal aastal leida vahendeid Liidu poolt harrastajate koolitusi läbi viivatele juhendajatele nende töö tasustamiseks.
Kutsekvalifikatsiooni omistamine
2008. aastal kinnitati EOK kepikõnnitreeneri kutseomistamise tegevusstatuut. Samuti moodustati 2008. aastal Liidu kutsekomisjon ning eksamikomisjon. 2010. aasta lõpuks oli Eestis 7 treenerit, kes olid läbinud kutseeksamid vastavalt EOK nõuetele. Kolmel treeneril oli treener III kategooria ning neljal treener I kategooria. Liit soovib aastatel 2011-2014 korraldada igal aastal vähemalt ühe kepikõnnitreeneri kutseeksami.
Juhendajate täiendseminar
Liit on korraldanud regulaarselt üks kord aastas juhendajate täiendseminari. Liidu eesmärgiks on leida igal aastal vahendid täiendseminaril osalevate koolitajate töö tasustamiseks. Juhendajate täiendseminaril osalemine saab olema aluseks juhendajatele nende taseme säilitamiseks ning EOK kutseomistamise süsteemis kõrgema kategooria taotlemiseks. Perioodil 2011-2014 võtab Liit eesmärgiks vähemalt üks kord aastas korraldada juhendajate täiendseminari.
Kepikõnni teavitustöö
Trükised
Liit koostas ning jagas huvilisele eelneval perioodil mitmeid kepikõndi tutvustavaid trükiseid. Perioodil 2011-2014 soovib Liit koostada ning laiali jagada vähemalt 10 000 trükist kepikõnnist huvitatutele. Esimese osa trükistest tahab Liit koostada 2012. aasta esimeseks kvartaliks tiraa¾iga 5000 trükist nii eesti kui vene keeles. Järgmise materjali tahab Liit koostada 2014. aasta esimeseks kvartaliks tiraa¾iga 5000 trükist nii eesti kui vene keeles.
Metoodiline materjal juhendajatele
Eelneval perioodil tõlkis ja jagas Liit juhendajate koolitustel juhendajatele INWA koostatud juhendmaterjali. INWA täiendab oma juhendmaterjali 2011. aastal. Arvestades rahvuslike treenerite nägemusi ja kogemusi, soovib Liit 2012. aasta teise kvartali jooksul välja anda integreeritud metoodilise materjali juhendajate koolitamiseks. Sellest saab koolitusmaterjal juhendajatele. Lisaks püstitab Liit eesmärgiks 2014. aastaks ajakohastada 2012. aastal väljastatav materjal.
Kepikõnniraamatu koostamine harrastajatele
Kepikõnnist on kirjutatud erinevates väljaannetes vastavalt väljaannete sihtgruppidele. Siiamaani on see kajastamine olnud killustunud ning puudub kõiki erinevaid sihtgruppe haarav kogumik. Perioodil 2011-2014 püstitab Liit eesmärgiks koostada ja koostöös mõne kirjastusega avaldada harrastajatele kepikõnni kohta raamat, mis käsitleks kõiki erinevaid kepikõnnist huvitatud sihtgruppe, arvestades neid huvitavate eripäradega.
Kepikõnni propageerimine meedias ja virtuaalkeskkonnas
Kepikõnnist räägitakse ning kirjutatakse aeg-ajalt nii raadios, televisioonis kui ka trükiväljaannetes. See kajastamine on olnud pidev kuid koordineerimata. Liidu eesmärgiks on perioodil 2011-2014 propageerida kepikõndi läbi pressiteadete riiklikele ning regionaalsetele väljaannetele, samuti läbi sotsiaalvõrgustike (nt Facebook). Lisaks täiendada kodulehte kepikõndi tutvustavate õppevideotega ning leida meediapartnereid, kellega Liidu tegemiste kajastamisel koostööd teha.
Rahvusvaheline koostöö
Koostöö INWA-ga
2005. aastal liitusime INWA-ga, millel on liikmesorganisatsioonid 2010. aasta lõpuks 23 riigis. Samuti on Eesti alates 2010. aastast INWA juhatuse liige ning lisaks toimus 2010. aastal INWA konventsioon Eestis. Liit püstitab eesmärgiks 2011-2014 aastatel olla jätkuvalt INWA liige ning esindatud ka INWA juhatuses.
Maailma Käimispäevad
Alates 2009. aastast on Eestis tähistatud Maailma Käimispäevi, mis toimuvad Rahvusvahelise Sport Kõigile Föderatsiooni TAFISA egiidi all. Maailma Käimispäevade raames on Liit koordineerinud toimuvaid üritusi ning koostanud ürituste kohta bänneri erinevates meediakanalites levitamiseks.
INWA maratonide sari
INWA plaanib käivitada kepikõnnimaratonide sarja, kus kepikõnnimaratonid toimuksid erinevates INWA liikmesriikides. Liit püstitab eesmärgi perioodil 2011-2014 aidata korraldada igal aastal üks maraton ka Eestis (pärast seda, kui sari on saanud heakskiidu INWA-lt). Liit soovib vastavalt võimalustele panustada rahaliselt selle ürituse toimumisse Eestis.
Liikumisrajad
Liikumisradade sertifitseerimine
INWA soovib hakata kaardistama ning sertifitseerima kepikõnniradasid vastavalt nende raskusastmetele, et sellekohane info oleks kõigile soovijatele olemas. See aitaks kaasa kepikõnni harrastajatel üle maailma leida paiku teistes riikides, kus saaks kepikõndi harrastada vastavalt nende soovidele. Liit püstitab eesmärgi perioodil 2011-2014 panustada INWA poolt välja töötatavasse kaardistus- ning sertifitseerimissüsteemi ning leida ka rahalisi vahendeid Eestis olevate liikumisradade kandmiseks ühtsesse süsteemi.