5 olulist fakti, mida pead teadma sobiva kepikõnni ürituse distantsi valikul

Inimese tervise üks põhialustalasid on regulaarne liikumine ning üks suurepärane viis seda teha, on harrastada kepikõndi. Kepikõndi võib harrastada nii hea enesetunde kui ka hea kehalise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks. Kepikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks. Sellegi poolest tuleb hoolikalt alustada tasa ja targu ning valida enda jaoks sobivad distantsid.

Selleks, e​t muuta oma treeninguid ja liikumisharrastust mitmekülgsemaks,​ ​võiks vähemalt korra kuus osaleda ka nn. rahvaspordiüritustel.​ ​Üldjuhul toimuvad ​rahvaspordiüritused​ koos jooksuüritustega ning kepikõndijatele on ette nähtud oma osavõtuklass. Osa üritusi on ajavõtuga, osa lihtsalt matka või retkena.​ ​

     #1 Sobiva ürituse valikul arvesta läbitava distantsi pikkust​ ja raja iseloomu!

Esimese hooga ei ole soovitatav valida kõige pikemaid distantse​. ​Sobiva distantsi pikkus​ sõltub eelkõige osaleja kehalisest ettevalmistusest ning eesmärkidest. Erinevatel üritustel varieeruvad kepikõndijate distantsid ​2​ kuni 42 km. Üldjuhul võiks üritusel läbitav distants olla veidi pikem kui tavapäevade treeningul. Pikem distants paneb rohkem pingutama, aga kindlasti ei tohi see olla liiga pikk! Distantsi valikul tuleb kindlasti arvesse võtta lisaks kehalisele ettevalmistusele ka raja profiili ja katet. Suuremad jooksuüritused (nt Tallinna Maraton) toimuvad piki asfaltteid, osa aga maastikul (nt Elamusmaratonid​​).​ ​Mägisem ja liivasem rada nõuab kindlasti rohkem pingutust kui sile asfaltkattega rada. Seega, mõtle kindlasti enne läbi, milline rada on just sulle kõige sobivam ning meelepärasem

     #2 Tee endale selgeks, millisesse kepikõndijate rühma sa kuulud!

Kepikõnniga tegelejad jagatakse kolme rühma – tervise tasemel harrastajad, fitness tasemel harrastajad ning​ ​sportlikul tasemel treenijad.

Tervise tasemel liikujatele ei soovitaks üritustel üldse osaleda. Tervisekäijad peaks liikuma suhteliselt rahuliku tempoga ning​ ​maksimaalselt tund aega. Selle ajaga võiks läbida 3-5 km. Fitness tasemel harrastajatel soovitame aga kindlasti leida endale sobivaid üritusi. Näiteks, kui nädala sees treenitakse 1-1,5 tundi ning selle ajaga läbitakse umbes 5-8 km, siis soovitaksime nädalavahetusteks planeerida 10-20 km pikkuste distantsidega üritusi​ ​ See oleks ka väikeseks stiimuliks tulevaste treeningute jaoks. Sportlikul tasemel kepikõnniharrastajatel soovitame suve jooksul kindlasti plaani võtta ka üks maraton – 42 km. Kuna maraton eeldab põhjalikku treeningut ja ettevalmistust, siis soovitame hooaja algul siiski läbida eelnevalt poolmaratoni ehk 21-kilomeetride distantsi. Kui selle läbimiseks kulub umbes 3-4 tundi, siis oled valmis ka täispikaks maratoniks!.​ ​

     #3 Leia endale võrdsel tasemel kaaslane või sõbrad, kellega koos liikuda!

Liikumisharrastusel on tähtis ka sotsiaalne külg.​ ​Üritustel saab liikuda koos omasugustega ja see annab hea emotsionaalse tausta, koos kaaslastega on ikka lõbusam, kui üksi. Siinkohal on oluline valida kõigile sobiv distants. Liikumisest peab tundma rõõmu, mitte pigistama endast välja viimast, et jõuaks ikka finišini!

     #4 Sea endale eesmärgid!

Eesmärkide seadmisel tuleb jääda alati ratsionaalseks. Siht tuleb seda teostatav ning selle poole tuleb püüelda järk-järgult. Eesmärgiks võib olla nii maratoni läbimine kui ka poolmaratoni läbimise aja parandamine. Igaüks peab leidma endale kõige sobivama eesmärgi, milleni jõudmine paneks silma särama ning innustaks iga päev liikuma!

     #5 Vastupidavusalade treeningul on tuntud põhimõte – ei tapa mitte distants vaid tempo!​

 

Kõikide ürituste kalendri leiad SIIT

Enda jaoks sobiva distantsiga ürituse saad välja valida siit ↓

 

Eesti Olümpiakommitee kutsub Eesti Vabariigi juubeliaastal liikuma vähemalt 100 päeva

Eesti Olümpiakomitee kutsub kõiki üles Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal liikuma vähemalt sada korda ehk keskmiselt kaks korda nädalas. Kodumaale juubeliks kingitavaid liikumiskordi saab märkida uude eestimaisesse liikumisäppi FIT100, mis on ca 10 000 allalaadimisega jaanuarikuu kõige enam allalaaditud tervise- ja liikumisteemaline mobiilirakendus Eestis.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on liikumine eluliselt oluline iga inimese jaoks. „Liikumine on see, mis annab füüsilist ja vaimuenergiat ning loob tervist ja õnne. See mõjutab nii inimest ennast kui ka kõiki inimesi ja keskkonda tema ümber. Kutsun kõiki – nii neid, kes on oma kire spordis ja liikumises juba leidnud, kui ka neid, kes pole liikumisharrastust enda jaoks veel avastanud, astuma üheskoos otsustav samm. Kingime oma riigile 100 päeva liikumist ja sellega koos kingime ka iseendale parema tervise, rõõmsama meele, rohkem energiat ning rohkem tervena ja õnnelikult elatud aastaid. Kõik hea algab meist endist ja kõik suured teod algavad meie endi seest. Kaks liikumiskorda nädalas on igaühele lihtne ja jõukohane algus, mis annab väga palju tagasi,“ kutsus Sõõrumaa algatuses osalema.

Sada liikumiskorda aastas tähendab keskmiselt vähemalt kaks korda nädalas, minimaalselt 30 minutit järjest. Pole vahet, kas teha näiteks kepikõndi, joosta, sõita ratta, rula või rulluiskudega, mängida diskgolfi või mängida palli – kõik läheb liikumisena arvesse. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel peaks iga täiskasvanu vanuses 18-64 tegelema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega kehalise tegevuse või vähemalt 75 minutit kõrge intensiivsusega treeninguga. Samuti võib erinevat tüüpi liikumist kombineerida.

Liikumiskordade kokkulugemiseks on EOK koostöös Ühenduse Sport Kõigile, SportEST klastri, Coop Eesti ja Sport ID-ga välja töötanud liikumisäpi nimega FIT100. Eesti-, vene- või ingliskeelsena allalaaditav FIT100 võimaldab lisaks liikumiskordade registreerimisele võrrelda oma liikumisharjumusi rakendust kasutavate sõprade ja pereliikmetega ning üksteist vastastikku innustada. Samuti leiab äpist armastatud Nike treenerite Sandra Raju ja Britta Adusoni treeningvideod, millest malli võtta ja uut indu saada. FIT100 äpi (SportID International) saab alla laadida Apple Store’ist ja Google Play Store’ist.

Aastate võrdluses on regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arv Eestis kasvanud, jõudes seni viimase, 2016. aastal EOK poolt läbi viidud uuringu kohaselt 54 protsendile täisealisest elanikkonnast. Seega ületas esmakordselt nende eestimaalaste arv, kes tegelevad regulaarselt liikumisharrastusega (jooks, rattasõit, võimlemine, pallimängud, jõuharjutused või muu) vähemalt kaks korda nädalas, nende arvu, kes tegelevad liikumisharrastusega harvem või üldse mitte. Samas tähendab see siiski, et ligi pool Eesti täisealisest elanikkonnast ei liigu regulaarselt ning on liikumisharrastusest täielikult kõrvale jäänud.

Eesti Olümpiakomitee tegeleb Eestis liikumisharrastuse edendamisega, panustades liikumisharrastuse poliitika kujundamisse, sportimistingimuste parandamisse ja eestimaalaste liikumisharrastuse alase teadlikkuse tõstmisse läbi erinevate sündmuste, kampaaniate ja programmide. EOK peamiseks koostööpartneriks liikumisharrastuse programmide elluviimisel on Ühendus Sport Kõigile.

Eesti Olümpiakomitee töötab spordi katusorganisatsioonina tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ja liikumisharrastuse edendamise nimel, järgides olümpiaväärtusi ja ausa mängu reegleid. EOK tööd toetavad suures osas Eesti ettevõtted. EOK toetajad on PAF, Coop, ERGO, JCDecaux, Monton, Salomon, Olympic Casino, Toyota Baltic ja USS Security.

Elamusmaratonide sarja lisandub uus kepikõnni- ja käimismaraton

Juunis, juulis ja augustis toimub kokku neli kepikõnni- ja käimismaratoni – 10. juunil Noarootsis, 8. juulil Lahemaal, 5. augustil Värskas ning esmakordselt 19. augustil Kõrvemaal.

Elamusmaratonide korraldaja Kunnar Karu sõnul on maratonid üha rohkem populaarsust kogumas ja nii sündis idee lülitada sarja veel üks etapp. „Elamusmaratonidel osalemine on kindlasti suve mõnusaim väljakutse ja nüüd on võimalus end ka Kõrvemaa kaunis looduses proovile panna. Raja teevad eriti huvitavaks sealsele piirkonnale iseloomulikud voored ning palju järvi ja männimetsi, kuid ka Jussi nõmm, mis augustikuus peaks olema suur ja lilla kanarbikuväli,“ lisab Karu.

Maratoni põhirada on 42 km pikk, kuid saab valida ka pisut lühema – 21 või 10 km pikkuse distantsi. Kõrvemaal on 10 km rada läbitav ka lapsevankriga. „Sellist soovi on meile korduvalt avaldatud ja mis seal salata, ka nii mõnelgi korraldajal on värske pisipere kasvamas. Teeme ühise üleskutse – lastega Kõrvemaa elamusmaratonile!“ selgitab korraldaja Kristel Patzig ühe uuenduse tagamaid.

Maratonid pakuvad liikumist mitmekesises ja huvitavas looduses. Noarootsi kepikõnni- ja käimismaratoni rada kulgeb Läänemaal läbi männimetsade ning põikab paaril korral ka mereranda. Algus ja lõpp on Tuksi spordikeskuse staadionil, teele jäävad omanäolised väikekülad Rannaküla, Nõva, Drihami ja Rooslepa. Rada läbib ka Spithami poolsaart, kust avanevad head vaated rannaäärsetele aladele ning Osmussaarele.

Lahemaa kepikõnni- ja käimismaratoni rada viib osalejad Kolgaküla terviseradade keskusest Lahemaa rahvuspargi metsateedele. Külastamata ei jää ka Joaveski ja Nõmmeveski ning Valgejõe kallaste äärsed jalutamisrajad.

Värska kepikõnni- ja käimismaratoni stardi- ja finišipaik asub Värska laululaval. Mustoja maastikukaitseala territooriumil vahelduvad kaunite metsaradade lauged lõigud üksikute tõusudega. Kõik 42 ja 21 km distantsil osalejad näevad ära ka kohalikud liivaluited ja raba.

Kõrvemaa kepikõnni- ja käimismaraton saab alguse Sportland Kõrvemaa suusa- ja matkakeskusest. Rada kulgeb Kõrvemaa looduskaitseala radadel – osalejad läbivad raba ning turnivad vooredel ning satuvad järvede kallasradadele ja männimetsadesse.

Elamusmaratonid on Eesti suurim kepikõnni- ja käimismaratonide sari, mis pakub osalejatele motivatsiooni liikumiseks suvises Eesti looduses. Osalema on oodatud kõik, kellele aktiivne liikumine, looduse nautimine ja uute kohtade avastamine naudingut pakub.

Vaata lähemalt: www.elamusmaratonid.ee

Lisainfo: Kunnar Karu, tel: +372 52 77 540, e-post: kunnar@elamusretked.ee

Elamusretkede 2018. aasta hooaeg on järjekorras juba kümnes

2018. aastal saab Eestimaa loodust nautida üheksal elamusretkel ning neljal kepikõnni- ja käimismaratonil. Juubelihooajal on koos kõikide osalejatega plaanis kokku koguda ligi 70 tuhat elamuskilomeetrit.

Elamusretkede korraldaja Kunnar Karu sõnul jagub elamusi ka uueks hooajaks piisavalt, kuna Eestimaal on palju põnevaid kohti, mida avastada: „Kuigi Elamusretked saavad aprillis kümne aastaseks, ei ole huvitavad paigad veel kaugeltki otsa saanud ning avastamisrõõmu jagub küllaga! Jätkame koostööd The North Face´iga ja meie ühine soov ei ole muutunud – tahame vähemalt korra kuus inimesed tugitoolidest välja kangutada ning koos kodumaa meeliköitvaid paiku otsima minna.“

The North Face brändijuht Henri Kruuseli sõnul on nad elamusretkede korraldamisele õla alla pannud, kuna tegutsetakse sama eesmärgi nimel. „The North Face inspireerib inimesi avastama ning elamusretked on suurepärane võimalus, et teha seda kodumaa looduses. Oleme ju siia ilma sündinud suure uudishimuga, et avastada kõike meie ümber, kuid vanemaks saades võivad argised mured uudishimu summutada. Elamusretkedel viiakse inimesed väga põnevatesse ja kaunitesse kohtadesse, kuhu omal käel ei pruugi sattuda,“ lisab Kruusel.

Jaanuarist maini ning septembrist detsembrini toimuvad kord kuus elamusretked ning suveperioodiks antakse teatepulk kepikõnni- ja käimismaratonidele ehk elamusmaratonidele, mis leiavad aset juunis Noarootsis, juulis Lahemaal ning augustis Värskas ja Kõrvemaal. „Käimismaratonid on suve peab-tegema üritused! Igaüks saab endale esitada mõnusa väljakutse läbides kaunis looduses täispika maratoni 42 km rajal või poolpika distantsi 21 km rajal. Lisaks on alati tähistatud ka 10 km rada nendele, kes tulemas lastega või kellel soov pisut lühem jalutuskäik ette võtta,“ kinnitab Karu.

Aasta esimesed kolm elamusretke viivad kaunite rabade rüppe, kus tänu külmakraadidele ning räätsadele saab jalutada kohtadesse, kuhu suvel ei pääse. Veebruaris toimuv Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eriretk paneb sini-must-valged värvid särama nende tublide poolt, kes on otsustanud kodumaa sünnipäeva looduses tähistada.

Aprill viib osalejad Võrumaale Paganamaale nn retro-retkele. 2008. aastal oli Paganamaa elamusretkjärjekorranumbrilt teine elamusretk, nüüd kümme aastat hiljem minnakse samu radu uuesti avastama. Mais leiab aset Põhja-Eesti retk, mis algab ja lõppeb Vihula kauni mõisakompleksi juures, rajad kulgevad nii mere ääres rannaliival kui kivirahnude vahel. Septembris on kavas kahepäevane külastus Saaremaale, kus ootavad meri, kadakad, mõnusad käimisrajad ning õhtune telklaager mere ääres. Oktoobris avastatakse salapärast Võrumaad ning novembris vaadatakse üle talvepuhkusele minev Haapsalu. Detsembris tõmmatakse hooajale pidulik joon alla õhtusel eriretkel Valgehobusemäel.

Elamusretkedele on oodatud kõik, kellele aktiivne liikumine, looduse nautimine ja uute kohtade avastamine naudingut pakub. Kuna astutakse sissetallatud radadelt kaugemale, satub elamusretkedel looduses ka sellistesse kohtadesse, kuhu niisama omapead jalutama ei läheks. Iga kogutud kilomeeter elamusi võrdub 1 Elamuspunktiga (EP). Hooaja jooksul enim EP-sid kogunud kõndijad saavad väärikalt premeeritud ja üle 100 EP kogunud osalejate vahel loositakse välja meeneid.

Elamusretked 2018 ajakava ja registreerimise info

Elamusretked alustavad 2018. aastat Eesti-Läti piiril!

Elamusretked viivad 2018. aasta esimesel retkel osalejad räätsadel avastama Eesti-Läti piiri äärset Sookuninga looduskaitseala. Elamusretkelised satuvad seekordsel retkel üle mitme aasta taas Läti pinnale.

Retk kestab orienteeruvalt 4 tundi ning sellega läbitakse ca 12 km

Rohkem infot aasta esimese elamusretke ja registreerimise kohta leiad SIIT.

Maailmameistrivõistlused kepikõnnis 2018 Poolas!

2018. aastal toimuvad maailmameistrivõistlused kepikõnnis. Seekord on toimumispaigaks Poolas asuvas linn Mosina.

Huvilised saavad rohkem informatsiooni reeglite, tähtaegade, maksumuse ja muu olulise kohta SIIT.

Kepikõnni Ekspress 2017 on uuteks kutseteks valmis

Eesti Kepikõnni Liidul on kavas ka 2017. aastal läbi viia projekt „Kepikõnni Ekspress 2017“. See on TASUTA! Projekti raames tutvustatakse kepikõndi Eestimaa eri paikades (aprillist novembrini), kus toimuvad 1h 30 minutit kestvad seminarid, mis koosnevad 45 minutilisest teooria osast ja 45 minutilisest praktilisest kepikõnnist.

Teie poolt soovime:

* huviliste leidmisel ja teavitamisel planeeritavast üritusest, minimaalselt peaks koolitusel osalema 10 inimest; reklaamplakat/kuulutus teostatakse meie poolt ning saadetakse teile elektrooniliselt;
* ootaksime teiepoolset ettepanekut ürituse läbiviimise aja osas, omaltpoolt soovitaksime aegadeks tööpäeva õhtuid alates 18.00 või nädalavahetust;
* tasuta ruumi/varjualuse (kehva ilma korral) leidmisel, kus läbi viia 45-minutilist koolituse teooria osa ja selle läheduses koheselt järgnevat 45-minutilist praktilist harjutuste osa (eelistatult terviserada, võib olla ka kergliiklustee).

Koolitused viiakse läbi Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) väljaõppe saanud treeneri René Meimeri poolt ja vastavalt Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu huvijuhi koolitusstandarditele.

Käesoleva koolituskava läbinud saavad:
* teadmised kepikõnni varustuse valikust;
* ettekujutuse õigest kepikõnni tehnikast;
* algteadmised kepikõnni treeningust ja õpetamismetoodikast;
* võimaluse praktiliselt oma tehnikat parandada;
* läbitud koolituse kohta tunnistuse.

Loodame selle projektiga reaalselt parandada harrastuskepikõndijate tehnikat ning vältida sadu väikeseid terviseprobleeme, lisaks soovime projekti abil suurendada inimeste motivatsiooni tegeleda liikumisharrastusega ja teha raskemaks mõte harjutuskord vahele jätta.

Koolitus on kõigile osalejatele TASUTA ning see sisaldab lisaks teadmiste ja praktiliste oskuste omandamisele trükitud infomaterjali ning vajadusel ka käimiskeppide laenutamist.

Võta julgelt ühendust: info@kepikond.ee

 

Olemasolevate juhendajate täiendkoolitus 22-23.aprill Pirita Spordikeskuses

22.-23. aprill 2017 Pirita Spordi-ja Vabaajakeskuses on kahe päeva jooksul võimalus kuulata erinevaid kepikõnniga seonduvaid loenguid oma ala parimatelt.  Omandame kepikõnni algteadmised, avardame silmaringi ja murrame müüte ise praktikas kõik järgi proovides. Loe rohkem selle sisestuse kohta »

Igal kolmapäeval kepikõnni koolitus Mustamäel Männi pargis

Kutsume kevadet tervitama Haanja ja Käsmu elamusretkedele

 

 

 

 

 

 

 

 

Apillikuu retk viib elamusretkelised Haanjasse Eesti kõrgeimate mäetippude otsa. Suur Munamägi on kõigile tuttav nimi, kuid kas teadsid, et Haanja kõrgustikus asuvad koguni 50 Eesti kõrgeimat tippu? Lisaks uudistame kohalikus rabas, piilume kõrgustiku kuplite vahele jäävaid järvi ja kogume elamusi mõnusatel metsaradadel.

Tule avasta 22. ja 23. aprillil Haanja kõrgustiku peidetud ilu. Vaata lähemalt: http://elamusretked.ee/elamusretked-2017/haanja-korgustiku-elamusretk

 

Maikuu retkel läheme uudistama Käsmu poolsaare võlusid – liivased ja kivised mererannad, Käsmu järv, põnevad metsarajad jm looduskaunid kohad. Rajad kulgevad põhiliselt mereäärsetel metsateedel, kuid põikame aegajalt randa kivide vahele liivale jälgi tegema ja imetleme rändrahne, mida on Käsmu piirkonda küllaga jagunud.

Tule 13. ja 14. mail Käsmu elamusretkele – Sind ootavad suurepärased rajad kepikõnni harrastamiseks!

Vaata lähemalt: http://elamusretked.ee/elamusretked-2017/kasmu-elamusretk

 

Suve peab-tegema väljakutse on elamusmaratonid!

Kevadised retked on hea võimalus harjutada suvisteks kepikõnni- ja käimismaratonideks – suvel saab end proovile panna kolmel kepikõnni- ja käimismaratonil – 11. juunil Noarootsis, 9. juulil Lahemaal ja 27. augustil Värskas. Vaata lähemalt: http://elamusretked.ee/elamusmaratonid

 

Elamusretkedele ja –maratonidele on oodatud kõik, kellele aktiivne liikumine, looduse nautimine ja uute kohtade avastamine naudingut pakub.

 

 

 

Vanemad postitused «

» Uusimad postitused