«

»

5 olulist fakti, mida pead teadma sobiva kepikõnni ürituse distantsi valikul

Inimese tervise üks põhialustalasid on regulaarne liikumine ning üks suurepärane viis seda teha, on harrastada kepikõndi. Kepikõndi võib harrastada nii hea enesetunde kui ka hea kehalise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks. Kepikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks. Sellegi poolest tuleb hoolikalt alustada tasa ja targu ning valida enda jaoks sobivad distantsid.

Selleks, e​t muuta oma treeninguid ja liikumisharrastust mitmekülgsemaks,​ ​võiks vähemalt korra kuus osaleda ka nn. rahvaspordiüritustel.​ ​Üldjuhul toimuvad ​rahvaspordiüritused​ koos jooksuüritustega ning kepikõndijatele on ette nähtud oma osavõtuklass. Osa üritusi on ajavõtuga, osa lihtsalt matka või retkena.​ ​

     #1 Sobiva ürituse valikul arvesta läbitava distantsi pikkust​ ja raja iseloomu!

Esimese hooga ei ole soovitatav valida kõige pikemaid distantse​. ​Sobiva distantsi pikkus​ sõltub eelkõige osaleja kehalisest ettevalmistusest ning eesmärkidest. Erinevatel üritustel varieeruvad kepikõndijate distantsid ​2​ kuni 42 km. Üldjuhul võiks üritusel läbitav distants olla veidi pikem kui tavapäevade treeningul. Pikem distants paneb rohkem pingutama, aga kindlasti ei tohi see olla liiga pikk! Distantsi valikul tuleb kindlasti arvesse võtta lisaks kehalisele ettevalmistusele ka raja profiili ja katet. Suuremad jooksuüritused (nt Tallinna Maraton) toimuvad piki asfaltteid, osa aga maastikul (nt Elamusmaratonid​​).​ ​Mägisem ja liivasem rada nõuab kindlasti rohkem pingutust kui sile asfaltkattega rada. Seega, mõtle kindlasti enne läbi, milline rada on just sulle kõige sobivam ning meelepärasem

     #2 Tee endale selgeks, millisesse kepikõndijate rühma sa kuulud!

Kepikõnniga tegelejad jagatakse kolme rühma – tervise tasemel harrastajad, fitness tasemel harrastajad ning​ ​sportlikul tasemel treenijad.

Tervise tasemel liikujatele ei soovitaks üritustel üldse osaleda. Tervisekäijad peaks liikuma suhteliselt rahuliku tempoga ning​ ​maksimaalselt tund aega. Selle ajaga võiks läbida 3-5 km. Fitness tasemel harrastajatel soovitame aga kindlasti leida endale sobivaid üritusi. Näiteks, kui nädala sees treenitakse 1-1,5 tundi ning selle ajaga läbitakse umbes 5-8 km, siis soovitaksime nädalavahetusteks planeerida 10-20 km pikkuste distantsidega üritusi​ ​ See oleks ka väikeseks stiimuliks tulevaste treeningute jaoks. Sportlikul tasemel kepikõnniharrastajatel soovitame suve jooksul kindlasti plaani võtta ka üks maraton – 42 km. Kuna maraton eeldab põhjalikku treeningut ja ettevalmistust, siis soovitame hooaja algul siiski läbida eelnevalt poolmaratoni ehk 21-kilomeetride distantsi. Kui selle läbimiseks kulub umbes 3-4 tundi, siis oled valmis ka täispikaks maratoniks!.​ ​

     #3 Leia endale võrdsel tasemel kaaslane või sõbrad, kellega koos liikuda!

Liikumisharrastusel on tähtis ka sotsiaalne külg.​ ​Üritustel saab liikuda koos omasugustega ja see annab hea emotsionaalse tausta, koos kaaslastega on ikka lõbusam, kui üksi. Siinkohal on oluline valida kõigile sobiv distants. Liikumisest peab tundma rõõmu, mitte pigistama endast välja viimast, et jõuaks ikka finišini!

     #4 Sea endale eesmärgid!

Eesmärkide seadmisel tuleb jääda alati ratsionaalseks. Siht tuleb seda teostatav ning selle poole tuleb püüelda järk-järgult. Eesmärgiks võib olla nii maratoni läbimine kui ka poolmaratoni läbimise aja parandamine. Igaüks peab leidma endale kõige sobivama eesmärgi, milleni jõudmine paneks silma särama ning innustaks iga päev liikuma!

     #5 Vastupidavusalade treeningul on tuntud põhimõte – ei tapa mitte distants vaid tempo!​

 

Kõikide ürituste kalendri leiad SIIT

Enda jaoks sobiva distantsiga ürituse saad välja valida siit ↓